Keila koduloolised kolmapäevakud

Too oma pimedatesse sügisõhtutesse põnevat vaheldust ning tule Keila linna koduloolistele jalutuskäikudele.

EESTI RAAMATU AASTA JA PORIKUU FESTIVALI ERI!

NB! #4 ja #5 retk algavad kell 19:00, #6 kell 18:00. Osalustasu (5 EUR) saab soovi korral maksta ka kohapeal sularahas.

PS! Kuna nendel jalutuskäikudel on kõndimist pigem vähe ja kohapeal seismist ning jutu kuulamist palju, siis soovitame riietuda soojalt ja kihiliselt. Abiks on taskulamp.

 

#4. 15.10.2025: Ilukirjanduslik Keila

Algus: 19:00 Vesiveski sild (Tallinna mnt 16).
Lõpp: ca 20:30-21:00 Keila raudteejaam

Meie armas väikelinn on korduvalt sattunud romaanidesse, novellidesse ja lühijuttudesse. Kuidas on erinevad kirjanikud kujutanud Keila hooneid, elanikke, sündmuseid? Esitame jalutuskäigul katkendeid alljärgnevatest teostest:

• A. Kaskemäe (Ado Köögardal) “Rahula kirikla”
• Aadu Hint “Tuuline rand III”
• Arved Viirlaid “Ristideta hauad”
• Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”
• Erik Püvi (Erik Püüsalu) “Nurmenukupüha”
• Jaan Kross “Klio silma all”

 

#5. 22.10.2025: Luuleliselt teispoolsusesse

Algus ja lõpp: 19:00 – ca 20:30 Keila kirikuaia väravad

Põhja-Eesti 16.-19. sajandi hauatähistel olevaid eestikeelseid tekste saab käsitleda meie kirjakeele arengu näitajatena (seda on teinud näiteks teadur Pille Arnek oma doktoritöös). Ühtlasi leidub neis tekstides ka üksjagu poeesiat: talurahvas on ristidel järelhüüetena kasutanud nii piibli kirjakohti kui salmikutest laenatud ridu. Uudistame Keila kirikuaias olevaid 19. sajandi ja 20. sajandi alguse hauatähiseid: kes olid need inimesed, kes ristid paigaldada lasid ja millised sõnad nad oma lahkunud lähedaste mälestuseks valisid?

 

#6. 29.10.2025: Eduard Vilde “Mäeküla piimamehe” radadel

• Algus ja lõpp: 18:00-19:30 Karjaküla aleviku keskel teadetetahvli juures (59.338953, 24.391461). Kaardilink. Kel autot pole ja kergliiklusteed mööda jala või rattaga liikuda ei soovi, siis on võimalik kohale tulla ühistranspordiga (buss nr 110): sinna Keila kirik 17:19 – Karjaküla 17:32; tagasi Karjaküla 19:37 – Keila kirik 19:50.

Eduard Vilde romaani “Mäeküla piimamees” tegevuspaik ja sündmused põhinevad suuresti Karjaküla mõisal, kus Vilde vanemad töötasid ning kuhu kirjanik ühtelugu sattus. Kui palju on sulemeister romaani kirjutamisel võtnud ainest tegelikust elust ning millistes punktides lasknud fantaasial vabalt lennata? Tule retkele ja saad teada!

 

TOIMUNUD:

#1. 23.10.2024: Alevivahe kalmistust Keskpargiks

Algus ja lõpp: Keskpargi värviline purskkaev.

Teeme üheskoos Keskpargis jalutustiiru ja otsime veel säilinud hauatähiseid, jutustades seejuures episoode mõisapõllule rajatud kalmistu ajaloost. Ühtlasi räägime pargi praegustest ja endistest mälestusmärkidest ning Keila viimasest rehielamust – kirikumehe majast. Esitamisele tulevad ka paar endise kalmistuga seotud legendi.

 

#2. 30.10.2024: Vasalemma „marmori“ radadel
Vasalemma paekivist objektid Keilas

Algus: Keila kirikuaia peaväravad.
Lõpp: Jaama tänav.

„Ilus valkjashalli tooni ja sädeleva murdepinnaga marmorilaadne lubjakivi“ – nõnda on Vasalemma paekivi kirjeldanud geoloog Helle Perens. Keila linnas on seda kivi kasutatud mitme hoone müürides, fassaadikaunistustes ja lisaks osade kirikuaia ristide valmistamisel. Tule oma silmadega vaatama ja käega katsuma, milline näeb välja ja kuidas tundub sõrmede all see kvaliteetne kivi, ammutades sealjuures nimetatud materjali ja Keila hoonete kohta põnevaid teadmisi.

 

#3. 06.11.2024: Surm ja maksud
Keila talupoja elu 17. saj. lõpus ja 18. saj. alguses

Algus: Vesiveski sild (Tallinna mnt 16).
Lõpp: Keskpargi alajaam.

Benjamin Franklin on öelnud: „Selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud.“ Veendume tsitaadi tõesuses, võttes luubi alla Keila kandi talupoegade-pärisorjade eluolu ja koormised-maksukohustused mõisa ees. Keskendume Rootsi aja lõpu ja Vene aja alguse kataklüsmide – näljahäda, katku ja Põhjasõja – ajastule. Tutvustame kohalikku katkupärimust, Rootsi aja lõpu maakaarti ja arvukaid viise, mismoodi tollane talupoeg võis enneaegselt hauda sattuda.